Soovitan väga lugeda Daniel H. Pink´i raamatut "Liikumapanev jõud". Tema ja paljud teised psühholoogid on jõudnud järeldusele, et inimene on kõige produktiivsem siis kui teda ei juhitagi. Ehk talle antakse juhi poolt ainult soodsad tingimused töö tegemiseks ning ülejäänud töö osas juhi poolt kontrolli vaja ei ole. Tuleb lihtsalt leida enda jaoks sobivad inimesed, kellele sobib see töö, mis neis tekitab tunde, et töö kulgeb. See on selline tunne, et kui sa hakkad mida meeldivat tegemise, siis ei märka aega ega ruumi ning raske onn pidama saada.
Jah on ühte tüüpi inimesed, kellele meeldibki rutiinne töö ning nad ei viitsi oma pead vaevata, aga need inimesed, kelle töö eeldab loovust tahaksid võimalikult vähe sekkumist. Sellisele inimesele on vaja iseseisvust otsustada oma töö aja, meeskonna ja meetodite üle. Samuti on vaja tal eesmärki, mille suunas liikuda. Neist viimane on mu arvates kõige olulisem - meisterlikkus. Ininmesel, kellele meeldib oma töö, on soov liikuda järjest meisterlikumaks saamise poole. Just nimelt saamise poole ehk tõeline meister ei ütle kunagi et ma olen nüüd meister, vaid tal on koguaeg soov midagi uut juurde õppida ja ta teab, et ta kunagi ei saavutagi lage. Sellised inimesed seavad endale õppe-eesmärke ehk et kui neil mingi takistus teele ette satub, siis nad näevad seda väljakutsena ning pingutus sellest üle saada on ainult tervitatav. Nendele vastupidised inimesed seavad endale soorituseemärke ning tunnevad pingutuse vastu ainult vastumeelsust. Need inimesed seavad endale lühiajalisi eesmärke ning saavutavad meistrikspürgijatega võrreldes kordades vähem.
Seda ja ka Whitmore´i "Tulemuslikkuse treenimine" raamatuid lugedes olen jõudnud järeldusele, et minu praegune töökoht on minu arengule piiravaks st mul ei lasta seda tööd, mida ma teen teha viisil, mis aitaks minu arengule kaasa ehk mul ei ole piisavalt iseseisvust.
Ent siiski olen ma praegu kahevahel. Et praeguses töökohas on toimumas üsna pea suured muudatused just meie struktuuriüksuse juhtimise osas, siis oleks tahtmine jääda ja uskuda, et toimub mingi kvalitatiivne muudatus ja ehk tekiks isegi endal võimalus seda uut lähenemist looma hakata. Samas on faktoreid, mis piiravad ettevõtte üleselt selle elluviimist ehk organisatsioon ise on üles ehitatud reeglitele ja kontrollile, mistõttu on kontrolli kõigi ja kõige üle nii seadusandlikul kui juhtimise tasandil.
Teisalt oleks mul aga võimalus kandideerida sama valdkonna juhiks teises ettevõttes, kus loodetavasti ei ole selliseid piiranguid uuenduste sisseviimiseks. Eks see oleks minupoolne kriteerium tulevasele võimalikule tööandjale. Tuleb CV ära uuendada ja liikuda meisterlikkuse suunas, sest töö mulle meeldib ja seda olen teinud juba 8 aastat. Võimalusi arenguteks on väga palju - struktuuriüksuse töö korraldamine, erialase sertifikaadi taotlemine jne. Tunne on juba aastaid õige olnud, et sooviksin oma majanduslikule haridusele psühholoogiahariduse peale teha, see tekitab minus kulgemise.
No comments:
Post a Comment